Andmekeskused on meie ühendatud maailma alus, andes energiat kõigile teenustele alates pilvesalvestusest kuni voogedastusteenuste ja veebipõhiste tehinguteni. Kuid see oluline infrastruktuur maksab oma hinda – andmekeskused vajavad tohutul hulgal energiat serverite, võrguseadmete ja jahutussüsteemide käitamiseks ööpäevaringselt. Kuna globaalne nõudlus digiteenuste järele kasvab, suureneb ka andmekeskuste energiatarbimine, kusjuures mõned prognoosid näitavad, et 2025. aastaks võivad need tarbida kuni 20% maailma energiast. See kõrge energiavajadus tõstab kulusid ja avaldab märkimisväärset keskkonnamõju, survestades organisatsioone leidma jätkusuutlikke puhast energiatehnoloogiaid andmekeskustele, omaks võttes Roheenergia andmekeskustele.
Roheliste lahenduste kasutuselevõtmine on oluline strateegia. Andmekeskused püüavad vähendada nii oma kulusid kui ka süsinikujalajälge. Taastuvenergia lahendused, nagu tuuleenergia, on kombineeritud akusalvestuse edusammude ja energiasäästlike tehnoloogiatega. Need pakuvad andmekeskustele usaldusväärseid ja puhtamaid alternatiive fossiilkütustele. Roheliste energiaallikate omaks võtmine aitab vähendada süsinikujalajälge. See alandab ka tegevuskulusid, vähendades sõltuvust traditsioonilistest energiaallikatest. Andmekeskused jätkavad laienemist ja muutuvad olulisemaks. Üleminek jätkusuutlikule energiale muutub kiiresti hädavajalikuks.
Andmekeskuste kõrge energiavajadus
Andmekeskuste tohutu energiatarbimise eest vastutavad viis allikat:
serverid ja salvestusseadmed arvutuskoormuse käitamiseks ja andmete salvestamiseks
serverite jahutamine
võrguseadmed (kaablid, ruuterid jne)
toitesüsteemid, trafod (energia muundamiseks)
valgustus
Lisaks on veel üks väga oluline tegur. Kuna andmekeskused ei saa endale lubada tugineda ainult elektrivõrgule, mis mõnikord võib olla ebastabiilne, peavad nad kasutama varugeneraatoreid. Enamikul juhtudel töötavad need diiselkütusel ja kuna nad on pidevalt töös, kasutavad nad palju kütust, põhjustades sellega tohutut saastet.
Andmekeskuste efektiivsuse tagamiseks vajavad ettevõtted aastas globaalselt 200 teravatt-tundi energiat. Kolm ettevõtet – Google, Microsoft ja Amazon – kasutavad 90 teravatt-tundi. Need hämmastavad arvud, samuti klientide ja aktsionäride surve, sundivad andmekeskusi otsima alternatiivseid energiaallikaid, sealhulgas Roheenergia andmekeskustele lahendusi. Neid vajatakse ka uute tehisintellekti rakenduste käitamiseks, mis tulevikus muutuvad veel üheks tohutuks energiatarbijaks.
Andmekeskuste voolukatkestuste ohud
Kuna globaalsed energiavajadused kasvavad ja äärmuslike ilmade ohud suurenevad, pole andmekeskuste jaoks alternatiivsete energiaallikate vajadus kunagi olnud suurem. Eelmisel suvel tõid need haavatavused esile: Ühendkuningriigis pingutas rekordne kuumus elektrivõrku. Ettevõte Oracle pidi sulgema kaks andmekeskust, põhjustades IT-tõrkeid mitmes haiglas. Sarnaselt võitles Virginia osariigis asuv Dominion Energy, suur Ameerika Ühendriikide kommunaalettevõte, energiavajadustega piirkonna tiheda andmekeskuste võrgustiku tõttu.
Üleminek taastuvatele energiaallikatele, nagu tuuleenergia, mitte ainult ei alanda andmekeskuse energiakulusid, vaid tagab ka vastupidavama elektrivarustuse. Põhivõrgust sõltuvuse vähendamisega pakub taastuvenergia lisakaitset häirete vastu, mida põhjustavad kliimast tingitud sündmused, aidates tagada, et olulised teenused püsivad võrguühenduses.
Euroopa Liidu plaan andmekeskuste süsinikujalajälje vähendamiseks
Kliendid ja aktsionärid ei ole ainsad, kes nõuavad andmekeskustelt muutusi. 14. märtsil 2024 tutvustas Euroopa Liit uut seadust, mis kehtestab ühtse ELi raamistikku kõigi 0,5 MW või suurema võimsusvajadusega andmekeskuste jätkusuutlikkuse hindamiseks. Alates 2026. aastast on andmekeskustel kohustus esitada aruanded erinevate jätkusuutlikkuse näitajate kohta, näiteks kogu elektritarbimine ja milline protsent sellest pärineb taastuvatest energiaallikatest.
Paljud riigid soovivad samuti aktiivselt osaleda üleminekul fossiilkütustelt rohelisele energiale. Näiteks võttis Saksamaa 2023. aastal kasutusele uue energiatõhususseaduse, mis sätestab, et kõik Saksa andmekeskused peavad alates 2024. aastast katma 50% oma elektrivajadusest taastuvenergiaga (ilma toetusteta) ja alates 2027. aasta algusest 100%.
Kas andmekeskused saavad täielikult loota rohelisele energiale?
Üha enam andmekeskusi tõestavad, et on võimalik luua rajatis, mida toidetakse 100% taastuvenergiaga, ohutust ja efektiivsust ohverdamata. Täiuslikuks näiteks on Poola andmekeskus ja pilveteenuse pakkuja Beyond.pl. Nad on esimene rajatis Poolas ning kogu piirkonnas, mida toidetakse 100% taastuvatest energiaallikatest. Nad on täiuslik näide rohelisest andmekeskusest.
Mis on roheandmekeskus?
See on suhteliselt uus termin, mida kasutatakse andmekeskuste puhul, mis vähendavad keskkonnamõju energiasäästlike tehnoloogiate ja taastuvenergiaallikate, nagu tuule- ja päikeseenergia, abil. Nende allikate kasutamisega saavad nad toetada varugeneraatoreid ja igapäevast tegevust. Roheenergia andmekeskustele lahendused on selles valdkonnas üha olulisemad. Tänu neile vähendavad roheandmekeskused oma sõltuvust fossiilkütustest. Sellega minimeerivad nad saastet ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Loomulikult on olemas ka teisi viise, kuidas energiasäästlikud andmekeskused püüavad vähendada oma süsinikujalajälge. Näiteks pikendavad nad oma seadmete eluiga materjalide taaskasutamise teel. Nad kasutavad serverite tekitatud soojust, mis veelgi parandab energiatõhusust.
Tuuleenergia lahendused andmekeskustele aitavad mitte ainult saavutada jätkusuutlikkuse eesmärke, vaid vähendavad ka aja jooksul tegevuskulusid. Üleminek traditsioonilistelt energiaallikatelt taastuvatele valikutele võimaldab andmekeskustel vähendada süsinikheiteid ja parandada vastupidavust muutuvate energiakuludega. Kuigi üleminek rohelisele energiale võib nõuda esialgset investeeringut, on pikaajalised kokkuhoid kulude vähenemise ja efektiivsuse paranemise näol märkimisväärsed.
Kas olete huvitatud oma andmekeskuse roheliseks muutmisest? Võtke ühendust Freeniga, et uurida väikeste tuuleenergia lahendusi.
Kuidas saavad andmekeskused kasutada tuuleenergiat?
Andmekeskused saavad tõhusalt kasutada tuuleenergiat, et rahuldada oma energiavajadusi puhtamal ja paindlikumal viisil. Investeerides väikestesse tuuleturbiinidesse, saavad andmekeskused ligipääsu taastuvenergiale, mis on sageli rikkalik ja täiendab tippnõudluse perioode, kui traditsiooniliste, mittetaastuvate energiaallikate elektrienergia muutub kulukaks. Kõrge nõudluse aegadel saab tuuleenergia aidata neid kulusid kompenseerida, pakkudes stabiilset ja rohelisemat alternatiivi.
Ülejääv elektrienergia, mida toodavad tuuleturbiinid, saab salvestada akudesse hilisemaks kasutamiseks. Seda saab müüa ka tagasi elektrivõrku, luues täiendava tuluvoo. See tugevdab andmekeskuse energiaseisvust. Aku salvestustehnoloogia ja muud hajutatavad valikud muudavad tuuleenergia ja taastuvenergia kasutamise tasakaalustamise lihtsamaks. Sel viisil vähendavad andmekeskused oma süsinikujalajälge. Samuti saavutavad nad paindlikkuse elektrihalduse jätkusuutlikuks ja kuluefektiivseks korraldamiseks. Tuuleenergia on mõjuv valik roheliseks tegevuseks.
Vähendage oma andmekeskuse kulusid ja süsinikujalajälge — broneerige kohtumine Freeni ekspertidega, et arutada rohelise energia võimalusi teie rajatise jaoks.
Kuidas väiksed tuuleturbiinid saavad vähendada teie süsinikujalajälge
Väikesed tuuleturbiinid võivad olla suurepärane lahendus andmekeskuste pakkujatele, kes otsivad alternatiivseid energiaallikaid, mis vähendavad nii energiakulusid kui ka süsinikujalajälge. Tuuleenergiatel on teatud unikaalsed eelised võrreldes teiste taastuvenergia allikatega.
Esiteks on ärikasutuseks mõeldud väikesed tuuleturbiinid palju efektiivsemad kui teised jätkusuutlikud energiaallikad, näiteks päikeseenergia. Eriti tuulistes piirkondades võib see olla parim energiaallikas andmekeskustele. Väikesed tuuleturbiinid suudavad ka õigete tuuletingimuste korral toota elektrit ööpäevaringselt, mis tähendab, et rajatisel on pidev vajaliku energiaallikas.
Väga huvitav on, et väiksema mahutavusega tuuleturbiine saab kasutada andmekeskuste tekitatud tuult. 2024. aastal läbi viidud uuring näitas, et väiksemad tuuleturbiinid suudavad toota elektrit andmekeskustes jahutusseadmete tekitatud tuule abil. See tuul, mis tavaliselt raisatakse, aitab toita väikeseid tuuleturbiine, mis omakorda saavad toita jahutusseadmeid ise. Uurijad kasutasid vertikaalteljel põhinevaid tuuleturbiine nende kerge ja kompaktse disaini tõttu.
Tõhususe maksimeerimine: väikeste tuuleturbiinide mahutavustegur
Kas väikestel tuuleturbiinidel on piisavalt võimsust andmekeskuste käitamiseks? Selle tõestamiseks võime tuua näitena Freeni väiksemahulise tuuleturbiini – Freen 20 kW. Selle mahutavustegur on 26%. Muidugi sõltub see saadavalolevatest tuuleallikatest ja võib olla isegi kõrgem. Võrreldes päikesepaneelidega, mille mahutavus on umbes 10–15%, on väikesed tuuleturbiinid palju parem valik.
Freen töötab pidevalt uute disainide kallal ja oma tuuleturbiinide efektiivsuse maksimeerimisel. Aja jooksul võib nende võimsus suureneda, mis tähendab rohkem energiat andmekeskustele ja erinevatele ettevõtetele.
Roheenergia andmekeskustele tulevik
Iga aasta jooksul kasvab andmekeskuste arv üle kogu maailma. See trend püsib veel mitmeid aastaid. Kuna fossiilkütused on mõne aastakümne jooksul ammendumas, peavad ettevõtted, andmekeskused ja valitsused leidma lahenduse. Nad peavad tegelema nende rajatiste kõrge energiavajadusega.
Kuigi taastuvad energiaallikad on kindlasti vastus, on tuuleenergia kõige tõhusam. Väikesed tuuleturbiinid on loogiline lahendus andmekeskustele, mis asuvad piirkondades, kus on rohkelt tuuleressursse, ning ka linnapiirkondades.
Andmekeskused, mis kaaluvad Roheenergia andmekeskustele lahendusi ja tuuleenergiat oma tulevaseks energiaallikaks, saavad mitte ainult vähendada oma energiakulusid, vaid ka vähendada oma süsinikujalajälge ning saavutada energiaseisvust ja ohutust.
